Karulaugu paljunemine on aeglane: seeme kasvatab järgmisel aastal peenikese rohelise niidi (paar cm), teisel aastal sõrmepikkuse lehe ja alles kolmandal aastal võiks söödavad lehed ja neljandal õisik tulla. Sibulad ei pooldu(nagu tulbid, nartsiss jne) ja mulla häirimisel(rohimine, kobestamine) võib olla kahjulik tulemus. Talub kõndimist, kasvab peenravahes. Sibulale tuleks jätta pool lehte alles, et taim püsiks elus. Poolikuks lõigatud leht kasvab varasuveni edasi aga roots teistkordselt lehte ei moodusta.
Karulaugule meeldib sügisel langenud puulehtede(tamm) all talvituda (riisun kevadel). Võimalik, et vähesed jäetud lehed(tükid) aitavad lagunemisel taime kasvule kaasa. Suve teises pooles taime lehed taanduvad ja maa jääb mustaks. Võimalik, et seemned levivad mulla riisumisega meetreid kaugemale, sest taimede ala on järjepidevalt kasvanud.
Karulauk on saada istutamiseks sotivate sibulatena ja kasvanud üle 20 aasta iseseisvalt. Karulauk ei vaja kastmist, sest tuleb toime vihmaveega. Karulauk ei vaja kaitset külma eest, sest kevadel tärganud lehed saavad läbi külmuda ja lume alla jääda ning nad taastuvad sellest(värv ei muutu, tõenäoliselt jääb maitse samaks). Karulauk ei vaja väetist, sest saab kõik vajaliku metsa alusest mullast(seda väetavad puulehed).